Viimane võistlus ongi tehtud!
Läks nagu ikka see hooaeg. Klassikalises kulturismis oli minu kategoorias 10 kutti. Alustasime poolfinaaliga. Sain kohe esimesse väljakutsesse ja koha top 6-s. Seal väga küsimust ei olnud. Poolfinaalis olin protokolli järgi kindlalt esimene. Finaalis juhtus aga see, et omadele anti jälle ära. Ma ei ole kunagi kritiseerinud kohtunike tööd, aga siin oleksin pidanud kindlasti võitma. Sain õnneks piisavalt palju tagasidet nii võistlejatelt kui publikust. Võitja ütles ise ka, et on pehmelt öeldes üllatunud. Protokolli vaadates oli 3 esimest kehavoorus võrdsete punktiga ja vabakavaga pandi kohalik kutt ette. Eks see on selle ala võlu ja valu. Alati ei võida parim ja sellega tuleb leppida. Olen selles osas juba üsna paksu naha kasvatanud.

Õhtul oli teine võistlus veel, tegin kaasa ka men's physique kategoorias. Jälle pikk rivi, 11 kutti. Tase oli seinast seina. Poolfinaalis olin jälle esimeses väljakutses võis eeldada medalit. Taaskord olid protokolli järgi esimesed kolm võistlejat teistest üle. Kuld anti kohalikule "staarile", lisaks ka absoluudi võit. Kas läks õigesse kohta? Võib jälle mõelda vastavalt rikutuse astmele.. Teine ja kolmas koht olid suht võrdsete punktidega ja seekord anti mulle hooaja esimene pronks.

Medal on medal ja seda enam, et kahes täiesti erinevas kategoorias suudan mängida kõrgete kohtade peal. Enne teist võistlust olin muidugi täiesti süsi.

Peale klassikat pesin grimmi maha ja tegime uue peale. Söögi ja joogiga hoidsin tagasi. Keha oli kurnatud, laval oli juba sügavalt ükskõik, saaks lihtsalt süüa ja juua. Oli väga pikk ja kurnav päev, aga hooajale sai väärikas punkt pandud ja võin tõdeda - andsin endast vähemalt 200% ja seda viimase hetkeni välja! See on mõnus tunne. Sisse ei jäänud enam teragi.

Õhtul tegime Piretiga mõnusa õhtusöögi ja veini ühes Hiina buffetis. Üle poole aasta sõin päriselt kõhu täis. 18€ eest läks toitu ikka vast oma 7000 + kcal eest. Kui algus ikka hoidsin tagasi, siis lõpuks sai kõik "hea" (loe suhkur, rasv ja sool) ära proovitud. Õnneks päris üle ei söönud ja halba enesetunnet ei tekkinud. Väike jalutuskäik hilisõhtuses kaunis Göteborgis, kus ilma passi ja maskita võid kõikjale sisse jalutada ja elu nautida, täpselt nagu meilgi aastaid tagasi... Oli ilus punkt sellele võistlushooajale.

Ja Rootsi on justkui muinasjutt praegusel ajal, üldse ei kisu tagasi raudse eesriide taha... See selleks. Hommikul sai veel hommikusöögilauas toiduga vabamalt võtta ja peale seda tegime korraliku trenni jõusaalis. Otsustasin, et jama on nüüd söödud küll. Anname kehale puhkust. Tegin terve päeva n.ö fastingu. 24h enam ei söönud, jõin musta kohv ja Noccot, las keha puhkab peale seda pühasöömaaega.