Egert
Egerti võistlushooaeg - I osa
Järgnevas blogipostituste sarjas võtan kokku enda 2021. aasta sügisese võistlushooaja. Kuigi kaks katsumust seisab veel ees, võin juba etteruttavalt öelda, et hooaeg on olnud kui sõit Ameerika mägedel. Loe aga ise kõigest lähemalt.
Kui kevadel dieedi ja ettevalmistumisega alustasin, oli peamiseks sihiks Arnold Classic Europe septembris. Aastal 2019 olin seal napilt 4. Sel korral oli eesmärgiks antud tulemus üle teha. Mida lähemale september jõudis, seda kitsamaks tõotas tõmbuda võistluskarussell - igal nädalal kehtestati uusi piiranguid. Seeõttu osalesin igaks juhuks
isegi Grillfesti show-võistlusel - mine tea, muidu on taaskord tühjalt tehtud vorm. Tegu oli igati toreda võistluse, ilusa emotsiooni ning hooaja esmese võiduga. Sinna läheks emotsiooni pärast veel tagasi!
isegi Grillfesti show-võistlusel - mine tea, muidu on taaskord tühjalt tehtud vorm. Tegu oli igati toreda võistluse, ilusa emotsiooni ning hooaja esmese võiduga. Sinna läheks emotsiooni pärast veel tagasi!
Niiöelda päris võistlus lasi ennast veel ligi kuu aega oodata. Next stop: Rootsi!
Võistlus tuli päevakorda ootamatult. Mõtlesin pikalt, kas olen üldse valmis. Vormi mõttes kindlasti tegelikult ei olnud, aga kuna oli oht, et see võib hooaja ainsaks võistluseks jääda, pakkisin koti ja asusin teele.
Kaalusin pikalt millist kategooriat valida. Olgu öeldud, et võin võistelda sisuliselt kõikides meeste kategooriates ja aja jooksul need kõik ka ära proovitud. Rootsi võistlusel jäi liistule Men's physique ehk eesti keeles rannafitness (no idea, miks ja kes selle nime välja mõtles). Kategoorias võisteldakse rannashortsides ja poosideks lihtsalt eest-tagant ja küljepoosid ehk võrreldes kulturismiga, kus laval vaja "tööd teha", tuleb seal lihtsalt "seista". See on kategooria, milles 6 aastat tagasi võistlemist alustasin.
Tegu on tegelikult minu jaoks suhteliselt sobimatu kategooriaga - hinnatakse peenet keskkohta ja n.ö V-kehakuju. Jalad, minu suurim tugevus, on pükste all peidus. Aastatega olen õppinud poseerima, oma nõrkusi laval ära peitma ning tugevusi välja tooma.
West Coast Trophy võistluste näol oli tegu korraliku nostalgia laksuga -vana hea Rootsi noh. Ei mingit märki pandeemiast ei linnapildis ega võistlustel. Ei maske, passe ega muud jura. Regamine oli nagu ikka - ebaloogiline ja venis nagu tatt. Läks ca 2h enne kui nime kirja sain ning võisin minna õhtusööki nautima.
Võistlus tuli päevakorda ootamatult. Mõtlesin pikalt, kas olen üldse valmis. Vormi mõttes kindlasti tegelikult ei olnud, aga kuna oli oht, et see võib hooaja ainsaks võistluseks jääda, pakkisin koti ja asusin teele.
Kaalusin pikalt millist kategooriat valida. Olgu öeldud, et võin võistelda sisuliselt kõikides meeste kategooriates ja aja jooksul need kõik ka ära proovitud. Rootsi võistlusel jäi liistule Men's physique ehk eesti keeles rannafitness (no idea, miks ja kes selle nime välja mõtles). Kategoorias võisteldakse rannashortsides ja poosideks lihtsalt eest-tagant ja küljepoosid ehk võrreldes kulturismiga, kus laval vaja "tööd teha", tuleb seal lihtsalt "seista". See on kategooria, milles 6 aastat tagasi võistlemist alustasin.
Tegu on tegelikult minu jaoks suhteliselt sobimatu kategooriaga - hinnatakse peenet keskkohta ja n.ö V-kehakuju. Jalad, minu suurim tugevus, on pükste all peidus. Aastatega olen õppinud poseerima, oma nõrkusi laval ära peitma ning tugevusi välja tooma.
West Coast Trophy võistluste näol oli tegu korraliku nostalgia laksuga -vana hea Rootsi noh. Ei mingit märki pandeemiast ei linnapildis ega võistlustel. Ei maske, passe ega muud jura. Regamine oli nagu ikka - ebaloogiline ja venis nagu tatt. Läks ca 2h enne kui nime kirja sain ning võisin minna õhtusööki nautima.
Söögist.. ikka vana hea klassika - riisigaletid ja punane vein. Ärge küsige miks, lihtsalt on välja kujunenud selline harjumus ja traditsioon.
Võistluspäev algas vara, olime esimene kategooria ja juba 10 hommikul laval. Mulle sobib - mida varem, seda parem. Õhtuks kustun dieedi ajal igas mõttes ära.
Kategoorias oli 15 kutti ning tase seinast-seina. Kuna viimasest võistlusest oli ligi 2 aastat möödas, siis eesmärk oli jõuda finaali ehk 6 parema sekka. Poolfinaalis seisime laval ca 30 minutit. Kogemuse puudus küpsetas mõned kutid ikka väga kiiresti ära ja ega endalgi kerge polnud. Olin kohe esimeses väljakutses (kohad 1-5). Lava taga vaadates võis ennustada medalit, aga kindel pole sellel alal kunagi miski ning lava taga konkurentide vormi hinnata on täiesti võimatu.
Finaalis sain teise koha, olin rahul. Võitja oli tasemel ja väga hea kehaga. Oli parem proportsioon ja vorm. Tegin oma maksimumi ja hiljem protokolli vaadates oli kõik selge. Kindel esimene ja kindel teine. Emotsioon oli võimas, üle pika aja laval ja esimene tulemus tehtud!
Võistluspäev algas vara, olime esimene kategooria ja juba 10 hommikul laval. Mulle sobib - mida varem, seda parem. Õhtuks kustun dieedi ajal igas mõttes ära.
Kategoorias oli 15 kutti ning tase seinast-seina. Kuna viimasest võistlusest oli ligi 2 aastat möödas, siis eesmärk oli jõuda finaali ehk 6 parema sekka. Poolfinaalis seisime laval ca 30 minutit. Kogemuse puudus küpsetas mõned kutid ikka väga kiiresti ära ja ega endalgi kerge polnud. Olin kohe esimeses väljakutses (kohad 1-5). Lava taga vaadates võis ennustada medalit, aga kindel pole sellel alal kunagi miski ning lava taga konkurentide vormi hinnata on täiesti võimatu.
Finaalis sain teise koha, olin rahul. Võitja oli tasemel ja väga hea kehaga. Oli parem proportsioon ja vorm. Tegin oma maksimumi ja hiljem protokolli vaadates oli kõik selge. Kindel esimene ja kindel teine. Emotsioon oli võimas, üle pika aja laval ja esimene tulemus tehtud!
Auhinnalaud oli nagu Rootsis ikka - kesine kui mitte öelda et olematu. Karikas ja soe käepigistus. Minu kati võitja pani ka absoluutarvestuse kinni ja kaseeris sellega 5000 kohalikku raha (ca 500€). Väga kadedaks ei teinud, kuna kogu võistlus läks minul maksma juba vähemalt 700€.
Seega kogu pull on ainult selgelt enda emotsiooni pealt tehtav ja mingit raha tegemist ei maksa oodata. See, et seal üldse midagi sai, on pigem haruldus. Tavaliselt on auhinnaks ainult karikas ja käepigistus. seda ka suurvõistlustel, kus ainuüksi osalustasud on 200-300€. Korralik bisness käib. Äriidee ehk kellelegi?
Aga tuleb osata hinnata muid asju ja emotsiooni, mida võistlus pakub. Alustasin võistlusdieediga kuskil mai keskel, seega tööd on tehtud kõvasti. Igatahes Rootsi oli tšill, võistlus Halmstadis, mõnus väike Rootsi linn. Muidu selline kuurort, aga ilm oli külm ja vihmane nagu klassikaline august. Dieedil olles on koguaeg külm ja tuli poest isegi talvemüts osta.
Seega kogu pull on ainult selgelt enda emotsiooni pealt tehtav ja mingit raha tegemist ei maksa oodata. See, et seal üldse midagi sai, on pigem haruldus. Tavaliselt on auhinnaks ainult karikas ja käepigistus. seda ka suurvõistlustel, kus ainuüksi osalustasud on 200-300€. Korralik bisness käib. Äriidee ehk kellelegi?
Aga tuleb osata hinnata muid asju ja emotsiooni, mida võistlus pakub. Alustasin võistlusdieediga kuskil mai keskel, seega tööd on tehtud kõvasti. Igatahes Rootsi oli tšill, võistlus Halmstadis, mõnus väike Rootsi linn. Muidu selline kuurort, aga ilm oli külm ja vihmane nagu klassikaline august. Dieedil olles on koguaeg külm ja tuli poest isegi talvemüts osta.
Märkamatult möödus veel 2 nädalat kuni sain teha 2 võistlust Lätis. Kunagine kuulus Rigas Pearl on minu arust oma sära kaotanud. Kui kunagi alustatasin, olid katid paksult rahvast täis, 20+ venda laval ja võistlus südaööni välja. Võrreldes sellega oli sel aastal ikka väga rahulik. Klassikalises kulturismis pidin kaalu mahtumiseks olema 83kg, juhul kui olen vähemalt 176cm pikk. Ma suudan ennast mängida 2-3cm lühemaks/pikemaks sõltuvalt sellest, mida parasjagu vaja. Hommikul olin 82kg ehk võisin terve kilo hommikusöögiks süüa. Piirdusin siiski poolega.
Vorm hakkas lubama ja poseerida jaksasin ilusti, niisama õhust see ei tule. Alates maikuust olen igal hommikul vähemalt 10 minutit harjutanud, tasub ära! Võistluseelsel õhtul oli taas menüüs klassika - punane vein, riisigaletid ning Riia Palzam. Hommikul oli küll veidi kudenud räime tunne, sest ärkasin nädala vältel igal hommikul kell 4:00. Unekvaliteet on võistlusdieediga kohtuavalt kannatanud. Võiks isegi postiljoniks hakata.
Võistlesin sel korral kahes kategoorias: klassikaline kulturism ja men's physique.
Tulemustest: klassikas 2 koht, vormiga olin rahul, tulemus so-so.. Tegu oli open kategooriaga, mis on nagunii subjektiivsuse next level. See tähendab, et koos olid kõik võistlejad - nii 160 kui 200 cm pikk mees. Kuidas sa võrdled nii erineva pikkuse ja kaaluga tüüpe? Kui ma pean ennast pressima sisse 83 kiloga, siis 190 cm pikkune tüüp saab olla juba 90+ kilo.
Vorm hakkas lubama ja poseerida jaksasin ilusti, niisama õhust see ei tule. Alates maikuust olen igal hommikul vähemalt 10 minutit harjutanud, tasub ära! Võistluseelsel õhtul oli taas menüüs klassika - punane vein, riisigaletid ning Riia Palzam. Hommikul oli küll veidi kudenud räime tunne, sest ärkasin nädala vältel igal hommikul kell 4:00. Unekvaliteet on võistlusdieediga kohtuavalt kannatanud. Võiks isegi postiljoniks hakata.
Võistlesin sel korral kahes kategoorias: klassikaline kulturism ja men's physique.
Tulemustest: klassikas 2 koht, vormiga olin rahul, tulemus so-so.. Tegu oli open kategooriaga, mis on nagunii subjektiivsuse next level. See tähendab, et koos olid kõik võistlejad - nii 160 kui 200 cm pikk mees. Kuidas sa võrdled nii erineva pikkuse ja kaaluga tüüpe? Kui ma pean ennast pressima sisse 83 kiloga, siis 190 cm pikkune tüüp saab olla juba 90+ kilo.
Men's physique saavutasin samuti 2. koha. Sellest ma aru ei saanud, aga eks jääb võit järgmiseks korraks. See ala ongi subjektiivne ja kõik on maitse asi. Järgmine võistlus toimub juba uuel nädalal Sevillas!
Nüüd 3 võistlusega 3 hõbedat, vaatame mis hooaeg edasi toob! Arnold Classic muidugi on teisest puust värk, kui need kohalikud Balti/Põhjamaade turneed. Seal oleksin finaali üle juba mega õnnelik! 2019 sain 4. koha, näis mis seekord. Igatahes vaim on valmis ja kui saaks siit veel grammivõrra pekki vähemaks, oleks juba supercool! Ja muidugi selles koroona olukorras on juba pool võitu kohalejõudmine. Eks homme jälle uut testi tegema..
Nüüd 3 võistlusega 3 hõbedat, vaatame mis hooaeg edasi toob! Arnold Classic muidugi on teisest puust värk, kui need kohalikud Balti/Põhjamaade turneed. Seal oleksin finaali üle juba mega õnnelik! 2019 sain 4. koha, näis mis seekord. Igatahes vaim on valmis ja kui saaks siit veel grammivõrra pekki vähemaks, oleks juba supercool! Ja muidugi selles koroona olukorras on juba pool võitu kohalejõudmine. Eks homme jälle uut testi tegema..
